{"id":4900,"date":"2026-05-26T13:42:46","date_gmt":"2026-05-26T13:42:46","guid":{"rendered":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/?p=4900"},"modified":"2026-05-26T14:20:32","modified_gmt":"2026-05-26T14:20:32","slug":"toila-maastikulisi-pilte-kodumaa-kenamast-rannikust-labi-aegade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/toila-maastikulisi-pilte-kodumaa-kenamast-rannikust-labi-aegade\/","title":{"rendered":"Toila. Maastikulisi pilte kodumaa kenamast rannikust l\u00e4bi aegade"},"content":{"rendered":"<p>Toilat on l\u00e4bi aegade peetud eelistatuimaks suvituskohaks neile, kes otsivad t\u00f5elist puhtust ja rahu. Heida pilk minevikku ja vaata kas tunned Toila ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse \u00e4ra 1920. aastate ajalehtedes ilmunud kirjelduste p\u00f5hjal.<\/p>\n<h3>Toila kutsub tagasi&#8230;<br \/>\nSuvitajate arv kasvanud.<\/h3>\n<p><em><strong>Postimees nr 205, 1. august 1927<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Ikka enam ja enam n\u00e4ib poolehoidu v\u00f5itvat Toila oma ilusa Oro lossiga. Suvitajaid, keda l\u00e4inud aastal v\u00e4he oli, on sel aastal m\u00e4rksa rohkem.<\/p>\n<p>Ime k\u00fcll! On ju Toila \u00fcks meie omap\u00e4rasematest suvituskohtadest \u00fches l\u00e4hedaloleva Ontika k\u00f5rge kaldaga.<\/p>\n<p>Toilas ilus m\u00e4nnipark, meri, kaunis j\u00f5eorg \u00fches imeilusa valge lossiga ja l\u00f5puks h\u00f5beselge allik kui kristall oma j\u00e4\u00e4k\u00fclma veega. Ka see viimane on haruldane asi Toilas, koht, missugust mujalt asjata tuleks otsida. Ajal, mil v\u00e4ljas sooja 40, on seal vesi k\u00f5igest paari kraadiline. Iga matkaja, iga suvitaja ja tingimata iga ekskursioon peab seal k\u00e4ima ja oma nime valgesse liiva graveerima, muidu j\u00e4\u00e4b nagu Toilast midagi puudu ja n\u00e4gemata.<\/p>\n<p>Ja meri. R\u00e4\u00e4gitakse, Toilas kivine rand, kuidas seal supled! Kuid vale \u2013 paar sammu vette ja ongi liiv, puhas, selge, mitte sugugi halvem kui N.-J\u00f5esuus. Leidub ka suuri, mitme s\u00fclla suuruseid kive, aga v\u00e4he.<\/p>\n<p>M\u00f5nele ju meeldib sarnane m\u00fcrakas meres ja nende \u00fcksikute jaoks nad ongi.<\/p>\n<p>Kui p\u00e4ike mere taha kaob ja p\u00fchap\u00e4ev on, siis r\u00e4nnatakse seltsimaija, kus toilakatele armsaks saanud suvitaja \u00abDraamastuudio&#8221; k\u00f5ik p\u00fc\u00fcab teha, et Toilas t\u00f5sine kunst ei puuduks.<\/p>\n<p>\/\u2026\/<\/p>\n<p>Jalutab keegi daam p\u00e4evavarjuga, siis \u00f6eldakse, et vot see on n\u00fc\u00fcd see \u201ep\u00e4rissaks&#8221;.<\/p>\n<p>Igal \u201ep\u00e4rissaksast&#8221; daamil peab tingimata olema p\u00e4evavari (sondik, nagu siin kuuled) ja h\u00e4rral olgu valged p\u00fcksid, tingimata valged, muidu ei ole sa \u201ep\u00e4rissaks&#8221;. Seda tuleb Toila s\u00f5itjail teada, kuid v\u00f5ib ka teiste p\u00fckstega s\u00f5ita \u2013 k\u00f5iki v\u00f5etakse lahkesti vastu.<\/p>\n<p>Ja elamine on Toilas imeodav. Saadakse m\u00f5nikord isegi 500 mk. eest tuba suveks. Odav on samuti ka toitmine.<\/p>\n<h3><\/h3>\n<h3><strong>Toila. Maastikulisi pilte kodumaa kenamast rannikust<\/strong><\/h3>\n<p><strong><em>Sakala nr. 111, 11 september 1928<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Kodumaa ranniku huvitavam ja looduseuurijaile rohkesti pakkuv ala on paekallas ehk klint, mis palistab kogu p\u00f5hja ranniku ning mis just Virumaal, Toila, Ontika ja P\u00e4ite vahelisel alal omab m\u00f5jurikkamaid ja iluliselt veetlevamaid jooni. Siin on paekallas suurima k\u00f5rgusega (n\u00e4iteks Ontikal 55,8 m \u00fcle meretasemi) ja esineb enamasti j\u00e4rsu seinana, tihtigi alt \u00f5\u00f5nes, all rohke varisenud paepankadega ja killustikuga ning kaldaalusel maaalal kasvava liigirohke ja mitmekesise kasvuga taimestikuga.<\/p>\n<p>T\u00e4navune vihma- ja veerohke suvi t\u00f5i suuri paekalda varisemisi. Kohati, kus enne lookles kaldap\u00e4\u00e4lne teerada, haigutab vastu n\u00fc\u00fcd vaid kohutav kuristik.<\/p>\n<p>Toila \u00fcmbruses meri kuskil ei k\u00fc\u00fcni klindini. Kohe klindi all, kohati ka pae pragudes, kasvab enamasti lopsakas taimestik, mis koosneb valdavalt lehtpuudest ja kus on hulk taimi, mis mujal kodumaa nurkades haruldased v\u00f5i puuduvad t\u00e4iesti.<\/p>\n<p>Rohttaimedest huvitavad s\u00f5najalad, mis kasvavad \u00fclilopsakalt, tihtigi \u00fcle inimk\u00f5rguse.<\/p>\n<p>Taimekattev\u00f6\u00f6 laius on m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit ja siis algab merelainetest ehitatud kivine rannavall, mille taga sama kivine rand. Harva leidub siin-s\u00e4\u00e4l m\u00f5neruutmeetri suurune liivane ala lamamiseks \u201epatisakstele&#8221;, keda siin m\u00f5nel suvel rohkesti. Eriti armastasid Toilat suvituskohana noorkirjanikud. Vene luuletaja Igor Severj\u00e4\u00e4nin on valinud Toila enesele alaliseks elukohaks.<\/p>\n<p>\/\u2026\/<\/p>\n<p>Nii siis looduse ilu, mis meelitas Toilasse suvitajaid, teiselt poolt kalastamisv\u00f5imalused on andnud Toilale sisemise kui ka v\u00e4lise ilme: s\u00e4\u00e4l, rannas \u2013 kalastamistarbed, suitsukojad, askeldavad venelased; \u00fcleval kaldal \u2013 elamud suvitajaile, igal v\u00e4hemal kui \u00fctil klaasverandaga.<\/p>\n<p>Looduse ilu meelitas ka endist Vene miljon\u00e4ri Jelisseejevit ehitama siia Oru lossi, lossikirikut ja ilusat parki, milles nii palju haruldasi kodu- ja v\u00e4lismaa taimi.<\/p>\n<p>Mis puutub suvitusoludesse, siis on need Toilas looduse mitmekesiduse ja ilu otsijale soodsad. Eluruume ja pansioni on \u00fcsna kerge saada. Puuduvad muidugi l\u00f5bustuskohad, mida aga eelistavad nooremad suvitajad, ja need juba valivad siis kas Narva-J\u00f5esuu v\u00f5i P\u00e4rnu.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\">Aug. Kisla.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Toilat on l\u00e4bi aegade peetud eelistatuimaks suvituskohaks neile, kes otsivad t\u00f5elist puhtust ja rahu. Heida pilk minevikku ja vaata kas tunned Toila ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse \u00e4ra 1920. aastate ajalehtedes ilmunud kirjelduste p\u00f5hjal. Toila kutsub tagasi&#8230; Suvitajate arv kasvanud. Postimees nr 205, 1. august 1927 Ikka enam ja enam n\u00e4ib poolehoidu v\u00f5itvat Toila oma ilusa Oro [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4903,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-4900","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toila"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Rannajoon-ja-pankrannik-Paite-lahedal.-Foto-Sven-Zacek.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4900","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4900"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4900\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4904,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4900\/revisions\/4904"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4900"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4900"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4900"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}