{"id":4995,"date":"2026-08-04T13:47:55","date_gmt":"2026-08-04T13:47:55","guid":{"rendered":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/?p=4995"},"modified":"2026-08-06T11:22:50","modified_gmt":"2026-08-06T11:22:50","slug":"suur-iluaianduslik-eksperiment","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/suur-iluaianduslik-eksperiment\/","title":{"rendered":"Suur iluaianduslik eksperiment"},"content":{"rendered":"<p><strong>Roman Koolmar ja l\u00e4\u00e4nep\u00e4rnad <\/strong><\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4nep\u00e4rnad, need Oru lossiaia ja pargi uue alguse tunnistajad, seisavad s\u00f5natult pikkades ridades. Saksamaalt Berliinist L. Sp\u00e4thi aiandus\u00e4rist riigi esindusparki tellitud sajad p\u00e4rnad on 91 aasta jooksul kasvanu suurteks ja v\u00e4gevateks puudeks. Suured pahad ehk t\u00fcvem\u00fcgarad ei ole sinna tekkinud okste l\u00f5ikamise t\u00f5ttu, vaid see kuulub liigi suurekskasvamise juurde. Nii see peabki olema.<\/p>\n<p>1935. aastal alanud Oru lossi ja pargi taastamist juhtis riigiparkide valitus, kes palkas arhitektiks noore, sel ajal k\u00f5igest 31-aastase arhitekti Roman Koolmari. Me ei tea, kas esinduslikuks peetud l\u00e4\u00e4nep\u00e4rnade istutamine oli arhitekt Koolmari m\u00f5te, v\u00f5i andis idee Berliini aiandus\u00e4ri L. Sp\u00e4th, kuid see oli aeg, mil Eesti riik alles otsis oma esindusstiili. Seda oli n\u00e4ha nii lossi \u00fcmberehitamise arhitektuursetes lahendustes, eriti sisekujundus kui ka maastikukujunduses. Pole v\u00f5imatu, et l\u00e4\u00e4nep\u00e4rnadest allee oli teedeministeeriumi taustaga arhitekt Koolmari m\u00f5te, kuid lossipargi haljastuses oli suurema kaalu ja m\u00f5juj\u00f5uga siiski aiandus\u00e4ri L. Sp\u00e4th, mille aednikud tegid \u00a0ettepanekuid ja soovitusi ning koostasid ka maastikuarhitektuurse projekti.<\/p>\n<p>1935. aastal alanud taastamist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus toodi Oru parki tuhandeid uusi ilupuid ja -p\u00f5\u00f5said. Presidendi suveresidentsi ajal kasvasid siin muu hulgas amuuri korgipuu, suhkrukask ja jaapani juudapuulehik. J\u00e4rgmistel aastatel istutati parki ligikaudu 250 erinevat puittaimetaksonit ja v\u00f5ib \u00f6elda, et siin kasvas Euroopa moodsaim valik ilupuid ja p\u00f5\u00f5said. Kuna paljud tellitud ilupuudest- ja p\u00f5\u00f5sastest, viljapuudest ja lilledest, olid Eestis uued ja katsetamata, v\u00f5is seda k\u00f5ike v\u00f5tta ka kui suurt iluaianduslikku eksperimenti.<\/p>\n<p>Esimese paari aasta katsetulemuste p\u00f5hjal saadi rahulolevalt t\u00f5deda, et Oru pargi pehme kliima sobis enamikule siia istutatud taimedele. Kahjuks l\u00f5ppes eksperiment 1940. aastal Eesti okupeerimisega veel enne, kui see oli j\u00f5udnud korralikult alata.<\/p>\n<figure id=\"attachment_4997\" aria-describedby=\"caption-attachment-4997\" style=\"width: 680px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"size-large wp-image-4997\" src=\"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-683x1024.jpg\" alt=\"VR Toila 1938 ajar\u00e4nnaku k\u00fclastaja p\u00e4rnaalleel. Foto: Hetkeline\" width=\"680\" height=\"1020\" srcset=\"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-683x1024.jpg 683w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-200x300.jpg 200w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-768x1152.jpg 768w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-1365x2048.jpg 1365w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-8x12.jpg 8w, https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/Oru-Park-in-Toila_Hetkeline13-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"(max-width: 680px) 100vw, 680px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-4997\" class=\"wp-caption-text\">VR Toila 1938 ajar\u00e4nnaku k\u00fclastaja p\u00e4rnaalleel. Foto: Hetkeline<\/figcaption><\/figure>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Oru pargis on l\u00e4bi aegade kasvanud enam kui 800 erinevat puittaime. Praegu on pargis kokku ligi 200 puu- ja p\u00f5\u00f5saliiki. V\u00f5\u00f5ramaistest taimedest on t\u00e4naseks s\u00e4ilinud vaid karmi kliimaga kohanenud liigid. Erinevate ajakihistuste vaikivate tunnistajatena kasvavad pargis n\u00e4iteks harilik robiinia, Mand\u017euuria p\u00e4hklipuu, harilik ebatsuuga, ebak\u00fcpress, must m\u00e4nd ja harilik kukerpuu.<\/p>\n<p><strong>Kas sa teadsid, et \u2026<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>L\u00e4\u00e4nep\u00e4rn on hariliku p\u00e4rna ja suurelehise p\u00e4rna h\u00fcbriid, teda peetakse p\u00e4rnade hulgas \u00fcheks parimaks dekoratiiv- ja meetaimeks.<\/li>\n<li>Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad pargis mets-kuukress (<em>Lunaria rediviva<\/em>), k\u00fcnnapuu (<em>Ulmus laevis<\/em>) ja harilik kikkapuu (<em>Euonymus europaeus<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Kohtumiseni Oru pargis!<\/h3>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Roman Koolmar ja l\u00e4\u00e4nep\u00e4rnad L\u00e4\u00e4nep\u00e4rnad, need Oru lossiaia ja pargi uue alguse tunnistajad, seisavad s\u00f5natult pikkades ridades. Saksamaalt Berliinist L. Sp\u00e4thi aiandus\u00e4rist riigi esindusparki tellitud sajad p\u00e4rnad on 91 aasta jooksul kasvanu suurteks ja v\u00e4gevateks puudeks. Suured pahad ehk t\u00fcvem\u00fcgarad ei ole sinna tekkinud okste l\u00f5ikamise t\u00f5ttu, vaid see kuulub liigi suurekskasvamise juurde. Nii see [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4999,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-4995","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toila"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/32-uudiskiri-06.08_VR-History-scaled.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4995"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5005,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995\/revisions\/5005"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/vrhistory.blueray.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}