Augustis ilmuvad hariliku kukerpuu põõsaste külge leekivpunased marjad, mis elegantselt tuule toel õõtsudes meenutavad hiiglaslikku kogust kõrvarõngaid. Kõrvarõngaid meenutavad kukerpuu marjad viitavad kunagistele arvukatele Oru lossis toimunud pidudele ja vastuvõttudele. Eriti rohkearvuliselt toimus neid 1930. aastate teises pooles.
Oru lossi esimeseks kõrgeks külaliseks oli Soome president Pehr Evind Svinhufvud, keda sidus Konstantin Pätisiga pikk tutvus. Soome riigipea saabus Orule 1. augustil 1936 ning viibis siin 3. augustini. Orult tehti väljasõite Virumaa erinevatesse paikadesse. Oru kulminatsiooniks kujunes visiidi teisel õhtul toimund õhtusöök, millest võtsid osa visiidil riigipäid saatnud peaministrid ja teised kõrged riigitegelased.
Oru lossi ametlik avamispidu toimus 30. augustil 1936. Riigipea suveresidentsi avamisele oli kutsutud üle 300 külalise, sh Eestis resideeruvad suursaadikud. Nagu kaasaegsed meenutavad, olnud autode rivi sel õhtul Oru tee ääres pikk nagu kee.
Riigivanema suvelossis Orul korraldati pühapäeval suurem vastuvõtt diplomaatidele ja konsulaarkorpusele, valitsusele ja seltskonna esindajaile. Kutsutud oli umbes 300 külalist. Osa külalisi olid kutsutud kella 2-ks ja osa kella 4-ks. Kohale sõideti 60 eraauto ja kolme autobussega. Koosviibimine kestis hilja õhtuni. Külalistele oli korraldatud külm laud. Aega saadeti mööda lossi ja selle ümbruse vaatlemisega ning lossi keldris asuva Eesti kunstnike poolt ilustatud baari külastamisega.
Waba Maa, nr. 197, 31 august 1936
Ootame hooaja viimastele ajarännakutele virtuaalsesse Oru lossi 29. augustil. Erinevate osade tutvustused leiad siit.
Oru lossis palju külalisi.
Pärast Soome presidendi külaskäiku awanesid Oru lossi uksed käesolewal hooajal esmakordselt suuremaks wastuwõtuks diplomaatilisele ja konsulaarkorpusele, walitsusele ja seltskonna esindajaile. Kutsutute arw kõikus 300 ümber. Kohale sõideti osalt eraautodega, milliseid kogunes Orule umbes 60. Neid, kel eraautosid ei olnud, wiidi kohale kolme autobusega, millised alustasid matka Wabadusplatsilt. Riigiwanema esindajana wiibis ärasõidul kohal wanem adjudant kol. Grabbi.
Külaliste kohalesaabumine Orule toimus kahes osas. Esimene osa oli kutsutud kella kaheks, mil jõudsid kohale wälisriikide saadikud, wabariigi walitsus ja Oru lossi annetajad. Kella neljaks saabusid ülejäänud külalised.
Külalistele, kes kõik wiibisid kohal ühes abikaasadega, oli korraldatud külm laud, mille walmistamise eest oli kannud hoolt „Kuld Lõwi” (tule külasta Kuld Lõvi hotelli ajarännakul VR Tallinn 1939/44) omanikke hr. Dewid. Autojuhtidele oli samal ajal korraldatud laud lossi wahtkonna ruumides.
Külalised wiitsid aega lossi ruumidega tutwumisega ning leidsid üksmeelselt Oru lossi selle stiilse ja eestipärase sisustusega olewat wäärilise ja ammugi tarwilikuks kujunenud esiudusmaja.
Külaskäigul nähti ka majandusringkondade poolt annetanud kallist hiigelwaipa, mis seisis aastaid ostjate puudusel kohalikus pandimajas. Nüüd on see wäärtuslik waip saanud sobiwa asukoha riigi lossis.
Waadeldi sa imetleti ka lossi kunstipäraselt korrastatud parki, mille maa-ala üle 50 ha.
Osa külalisi olid alustanud reisi juba eelmisel päewal ja kasutasid aega Narwa-Jõesuu külastamiseks. Suurim osa neist, m. s. Saksa ja Nõukogude Wene saadikud, ööbisid „Willa Capriccios”, mille suursugune sisustus jättis neile hea mulje.
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 99, 31 august 1936
