Miks on võidupüha eestlastele tähtis?

Võidupüha, mida tähistatakse igal aastal 23. juunil, on üks Eesti ajaloo olulisemaid mälestuspäevi. See meenutab Vabadussõja võitu 1919. aastal, mil Eesti rahvas kaitses äsja välja kuulutatud iseseisvust ja tõestas maailmale, et me suudame end ise kaitsta ja oma riiki hoida.

Selle päeva keskmes on 1919. aasta Võnnu lahing, kus Eesti rahvavägi koos Läti vabatahtlikega saavutas otsustava võidu Landeswehri üle. See võit ei olnud pelgalt sõjaline edu – see oli sümbol sellest, et Eesti suudab seista oma vabaduse eest.

Sümbolid, mis elavad edasi.

Võidutuli, mis süüdatakse igal aastal Vabadussõja mälestusmärgi juures ja rändab mööda Eestit, on sümbol meie sisemisest leegist – lootusest, julgusest ja ühtekuuluvusest.

Kaitseliit ja teised vabatahtlikud organisatsioonid osalevad pidulikes tseremooniates, tuletades meelde, et kodanikujulgus ja valmisolek panustada ei ole kadunud väärtused.

Jaaniõhtu, mis järgneb võidupühale, toob inimesed lõkke äärde, just nagu ka sajand tagasi – koos olemine ja ühise tule jagamine loob sildasid mineviku ja tänapäeva vahele.

Miks tähistame võidupüha ka tänapäeval?

Võidupüha ei ole lihtsalt mälestus minevikust. See on meeldetuletus julgusest, ühtsusest ja vabaduse hinnast. Tänapäeval süüdatakse sellel päeval võidutuli, mis kantakse maakondadesse laiali – see on ilus sümbol üle-eestilisest kokkukuuluvusest.

Samas on võidupüha sissejuhatus jaanipäevale, meie rahvakalendri ühele rõõmsamale ja valgusküllasemale pühahetkele. Nii kohtuvad sellel päeval mälestus ja tänutunne, ajaloo austamine ja elu tähistamine.

Peamised liitlased Vabadussõjas:

🇫🇮 Soome vabatahtlikud

Soomest saabus Eestisse ligi 4000 vabatahtlikku – kõige tuntum neist oli Pohjan Pojat (Põhja Pojad) rügement.
Nad osalesid mitmetes lahingutes, eriti Narva ja Tartu rindel.
Soome toetas Eestit ka rahaliselt ja relvaabiga.

🇱🇻 Läti rahvavägi ja vabatahtlikud

Eesti väed aitasid Lätil endal sakslaste (Landeswehri ja Rauddiviisi) vastu võidelda.
Võnnu lahingus 23. juunil 1919 võitles Eesti koos Läti põhjaosas tegutsevate rahvuslike vägedega, keda toetasid Eesti üksused.
Eestlaste toetus aitas Lätil iseseisvaks saada, mis tugevdas kahe riigi liitlassuhteid.

🇬🇧 Suurbritannia Kuninglik Merevägi

Briti laevastik patrullis Läänemerel, kaitstes Eesti sadamaid ja andes mereväelist tuge.
Samuti relvaabi ja sõjavarustus tuli Briti kaudu.Britid takistasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vägede varustamist meritsi.

🇸🇪 Rootsi vabatahtlikud

Kuigi Rootsi jäi ametlikult neutraalseks, saabus Eestisse väiksem hulk Rootsi vabatahtlikke ja arste.
Rootsi kodanikuühiskond kogus ka annetusi ja varustust Eesti toetuseks.

🇺🇸 Ameerika Ühendriigid (kaudselt)

USA saatis inimlikku ja diplomaatilist toetust, kuigi mitte sõjalisi üksusi.
Vabadussõja lõpus tunnustas USA Eesti iseseisvust de facto.
Mitmed USA vabatahtlikud osalesid individuaalselt (nt punase risti kaudu või Taani korpuses).

🇩🇰 Taani vabatahtlikud

Eesti Vabadussõjas osales ligi 200 taani sõdurit, kellest moodustati Taani kompanii.
Nad võitlesid peamiselt Võru rindel 1919. aastal ja tõid kaasa rahvusvahelist tähelepanu Eesti iseseisvusvõitlusele.

Kokkuvõttes

Eesti võit ei tulnud ainult eestlaste vapruse najal – see sündis ühise ponnistuse ja rahvusvahelise toetuse toel. Kõik need liitlased aitasid väiksel Eesti rahval hoida kinni äsja saavutatud iseseisvusest ja lüüa tagasi kordades suuremad vaenlased.