Roman Koolmar ja läänepärnad
Läänepärnad, need Oru lossiaia ja pargi uue alguse tunnistajad, seisavad sõnatult pikkades ridades. Saksamaalt Berliinist L. Späthi aiandusärist riigi esindusparki tellitud sajad pärnad on 91 aasta jooksul kasvanu suurteks ja vägevateks puudeks. Suured pahad ehk tüvemügarad ei ole sinna tekkinud okste lõikamise tõttu, vaid see kuulub liigi suurekskasvamise juurde. Nii see peabki olema.
1935. aastal alanud Oru lossi ja pargi taastamist juhtis riigiparkide valitus, kes palkas arhitektiks noore, sel ajal kõigest 31-aastase arhitekti Roman Koolmari. Me ei tea, kas esinduslikuks peetud läänepärnade istutamine oli arhitekt Koolmari mõte, või andis idee Berliini aiandusäri L. Späth, kuid see oli aeg, mil Eesti riik alles otsis oma esindusstiili. Seda oli näha nii lossi ümberehitamise arhitektuursetes lahendustes, eriti sisekujundus kui ka maastikukujunduses. Pole võimatu, et läänepärnadest allee oli teedeministeeriumi taustaga arhitekt Koolmari mõte, kuid lossipargi haljastuses oli suurema kaalu ja mõjujõuga siiski aiandusäri L. Späth, mille aednikud tegid ettepanekuid ja soovitusi ning koostasid ka maastikuarhitektuurse projekti.
1935. aastal alanud taastamistööde käigus toodi Oru parki tuhandeid uusi ilupuid ja -põõsaid. Presidendi suveresidentsi ajal kasvasid siin muu hulgas amuuri korgipuu, suhkrukask ja jaapani juudapuulehik. Järgmistel aastatel istutati parki ligikaudu 250 erinevat puittaimetaksonit ja võib öelda, et siin kasvas Euroopa moodsaim valik ilupuid ja põõsaid. Kuna paljud tellitud ilupuudest- ja põõsastest, viljapuudest ja lilledest, olid Eestis uued ja katsetamata, võis seda kõike võtta ka kui suurt iluaianduslikku eksperimenti.
Esimese paari aasta katsetulemuste põhjal saadi rahulolevalt tõdeda, et Oru pargi pehme kliima sobis enamikule siia istutatud taimedele. Kahjuks lõppes eksperiment 1940. aastal Eesti okupeerimisega veel enne, kui see oli jõudnud korralikult alata.
Oru pargis on läbi aegade kasvanud enam kui 800 erinevat puittaime. Praegu on pargis kokku ligi 200 puu- ja põõsaliiki. Võõramaistest taimedest on tänaseks säilinud vaid karmi kliimaga kohanenud liigid. Erinevate ajakihistuste vaikivate tunnistajatena kasvavad pargis näiteks harilik robiinia, Mandžuuria pähklipuu, harilik ebatsuuga, ebaküpress, must mänd ja harilik kukerpuu.
Kas sa teadsid, et …
- Läänepärn on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid, teda peetakse pärnade hulgas üheks parimaks dekoratiiv- ja meetaimeks.
- Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad pargis mets-kuukress (Lunaria rediviva), künnapuu (Ulmus laevis) ja harilik kikkapuu (Euonymus europaeus).
